Mutt, siil ja jänes olid nagu kivistunud ja aina vahtisid seda hävingut. Mets nende ümber muutus lagedaks väljaks. Mootorite mürin ja saagide ulgumine lõi neil kõrvad lukku. Siis langes viimane puu. «Me jäime siia ihuüksi!» prahvatas mutt meeleheitlikult. «Kuni me koos oleme, ei saa meiega mitte midagi juhtuda,» rahustasid teda siil ja jänes.