Vaga viletsus ongi ideedünaamiliselt otse humanisti kaitsekõne soome kehvikule, kes laskis end kaasa tõmmata punamässu psühhoosist. Selleks avatakse meile peategelase, vana saamatu popsi Toivola Jussi kogu masendav elukäik, alates suurtest näljaaastaist 1860-ndate lõpul ja lõpetades kodusõja ühishauas. Väheste, aga väga esindusjõuliste joontega näidatakse ta majanduslikku ja vaimset kängu jäämist jõukamate ja vägevamate rõhumise all, tema kasvavat viletsust ja alateadvuses käärivat alamustunnet ning viha, kuni see teda punase aasta tulles nagu iseendast viib uute võimupidajate käsutäitjaks – ja nii peagu ilma isikliku süüta valgete kättemaksukire kuulide ette.