«Vabaduse silmapilk» on Norra sõjajärgse kirjandusloo ühe värvikama ja ekstreemsema kirjaniku küpse loome vili. Raamat valmis autori sügavate kõhkluste ja ebastabiilsuse perioodil ning selles on nähtud ka eksistentsialismi Norra moodi. Raamatut on selle biograafiliste sugemete tõttu peetud ka autori testamendiks tema eluajal (Jens Bjørneboe elu lõppes enesetapuga täpselt kümme aastat hiljem, 1976. aastal). Väljamõeldud alpilinnakeses Heiligenbergis elab ja töötab kohtuteenrina mees, keda elu jooksul on sunnitud ja õpetatud nii paljut unustama ja maha salgama, et see on viinud tema isiksuse hävimiseni - ta ei suuda meelde tuletada oma nime. Kui talle vaid see meenuks, suudaks ta mäletada ka palju muud.