„Ega otsest eeskuju sellise nimetu linnakodaniku majamuuseumi tegemiseks polnud ju kusagilt võtta, olime selles vallas esimesed mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis“. Nii kirjutab Odette Kirss oma mälestustes Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi sünniloost.

Virumaa Muuseumide Toimetiste viies number pealkirjaga „Vaatenurki linnakodaniku muuseumidele“ on pühendatud Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumile, mis avati 1983. aastal Pikal tänaval.

Temaatiline artiklikogumik avab intiimsete maja- ja isikumuuseumide kui muuseumimaastikul omalaadse nähtuse eri tahke. Etnoloogiadoktor Anu Kannike vaatleb oma artiklis lähemalt majamuuseumide rolli muutumist ajas ja uusi väljakutseid seoses ootusega, et muuseum oleks elamuste pakkuja ja auditooriumi kaasaja. Koduolustikku kujutav Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum tekitas avamise järel nii paksu pahameelt kui ka imetlust julguse tõttu teha Nõukogude aja tingimustes interjöörimuuseum tsaariaegsele ja Eesti Vabariigi aegsele linlasele. Odette Kirss ja Pilvi Põldmaavavad oma artiklites majamuuseumi loomisega seotud lugusid. Rakvere oli inspiratsiooniks veel teisegi sama tüüpi muuseumi – Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumi sünnile, millest kirjutab lähemalt Tartu Linnamuuseumi teadusjuht Marge Rennit. Tartus võeti sisustamise aluseks sisearhitekt Leila Pärtelpoja ettepanekul 19. sajandi I poole linnakodaniku biidermeieriaegne kodu. Rakvere linlasele loodi muuseum tuginedes linna ajaloole ja mälestustele. Uno Trummi pikem artikkel annab ülevaate Rakvere vanima tänava, Pika tänava rollist ja inimestest, et jõuaksime veidi lähemale omaaegsele linnale ja linlasele.

Artiklite kogumik on rikkalikult illustreeritud.