Vääriselupaigad

Vääriselupaik on minimaalse negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult esinevad ohustatud, ohualtid, harudlased või tähelepanu vajavad kasvukohtadele kitsalt kohastunud liigid.
Vääriselupaiga määramiseks iseloomulikud tunnused:
- alal kasvab põline või haruldane metsakooslus
- leidub erilistele elutingimustele viitavaid bioloogilisi ja maastikulisi võtmetunnuseid
- esineb erilistele elutingimustele viitavaid tunnusliike
Miks on vääriselupaikade avastamine ja säilitamine tähtis?
Vääriselupaiga esinemisel mingis piirkonnas on omad põhjused, mis seostuvad enamasti püsivaid elutingimusi pakkuvate maastikuelementide või metsa püsiva arengulooga. Tihti esinevad ohustatud liigid koos samas vääriselupaigas, samal ajal, kui ümbritsevas metsas neid ei leidu.
Vääriselupaik on tundlik metsamajandamisvõtete järsule muutumisele või selliste majandamisvõtete lõpetamisele, mille käigus vääriselupaik välja kujunes. Kord hävitatud vääriselupaigas taastub põline liigiline mitmekesisus väga aeglaselt.
Neil põhjustel on vääriselupaigad metsa bioloogilise mitmekesisuse kaitse alustaladeks. Nende paiknemist on vaja teada, et vigadest hoiduda ja bioloogilist mitmekesisust kõige tõhusamalt kaitsta.
Käesoleva trükise koostamisel on RMK aluseks võtnud "Metsaseaduse", keskkonnaministri määruse "Võtmebiotoobi klassifikaator" ning "Metsa vääriselupaikade inventeerimise metoodika".