Piibel on seni saladuslik raamat, kuni me leiame võtme, mis selle avab. Siis lakkab ta olemast saladus ning temast saab sõnum. On kaks sõna, mis avavad Piibli ja need sõnad on ELU ja SURM.

-

Surm on olnud läbi aegade mõistatuseks: teadus on võimetu seletama, filosoofia muutub seda inimese vaenlast käsitledes poeetiliseks ja teoloogia jääb üsna üldsõnaliseks.

-

Surm, too verejanuline vaenlane, alustas oma tööd juba inimkonna hälli juures ja on jälitanud läbi kõigi sajandite kuni tänaseni välja. Surm ei olnud Jumala loomingu osa ega ka mitte osa Jumala algsest plaanist.

-

Aga enne, kui võime mõista surma olemust, peame mõistma inimese olemust. Inimene ei ole füüsiline olend. Inimene on vaim.

-

Piiblis on räägitud mitut laadi surmast, kolm neist on sellised, millega me kõik peaksime tutvuma: a) vaimne surm, b) füüsiline surm, c) igavene ehk teine surm, mis tähendab väävliga põlevasse tulejärve heitmist.

-

Kui Jumal ütles Aadamale: "... sest sel päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!", ei vihjanud ta mitte füüsilisele surmale, vaid vaimsele surmale. Kui inimene poleks kunagi vaimselt surnud, ei oleks ta ka füüsiliselt surnud.

-

Vaime surm tähendab saatana loomuse omamist.

Kui Aadam ja Eeva võtsid kuradit kuulda, sai kuradist nende vaimne isa ja nende vaimu tuli kuradi loomus. See on vaimne surm. Ja see loomus hakkas inimese perekonnas avalduma. Aadama ja Eeva esmasündinud poeg tappis oma noorema venna. Sellest ajast peale on inimene liidus kuradiga.