Uus külm sõda

Kui 1989.a langes Berliini müür ja kaks aastat hiljem varises kokku NL, jäi oodatud demokraatia võidukäik tulemata ? suur osa Ida-Euroopat ja Kesk-Aasiat leidis end vanade kommunistlike võimumeeste, korrumpeerunud autokraatlike või lausdespootlike re˛iimide kanna alt. Alles nn kolmas vabanemislaine ? reformimeelsete valitsuste võimuletulek Slovakkias (1998), Serbias (2000), Gruusias (2003) ja Ukrainas (2004) ? muutis sajandialguse pilti.Kõnealuste “värviliste revolutsioonide” sündmustiku kohapealse tunnistajana keskendub kanada kirjanik M. McKinnon Lääne rollile opositsiooni toetaja ja organiseerujana.Lääneriikide valitsuste ja eeskätt “riigita riigimehe” George Sorose rahakoti najal kasvab endises idablokis üles kutseliste riigipöörajate ja rändrevolutsionääride kildkond, kes riigist riiki kogemusi jagamas käib.Liberaalse demokraatia levikule astub vastu meeleheitlikult oma kunagisi mõjusfääre tagasi nõudev uusimperialistlik Kreml. Nii on Lääne ja Putini Venemaa vahel puhkenud uus külm sõda, kus Venemaa teeb panuse nafta- ja gaasiantaa˛ile.