Luuletaja ja tõlkija Kristjan Haljak jätkab oma uues luulekogus „Uus inimene“ ühelt poolt sürrealistliku autorina, samas päris stiilipuhta sürrealismiga neid tekste enam siduda ei saaks. Ometi on sõnade ja lausete intensiivus ja teatud palavikulikkus neis luuletustes jätkuvalt esil, meenutades 20. sajandi alguse avangardseid autoreid.

Tegemist on küpse ja huvitava luulekoguga, mis asetub praeguses luulesituatsioonis veidi omaette, kuid loob tugeva sideme varasema eesti luule traditsiooniga. Lugeja leiab tekstides ka otsesid viiteid näiteks Jaan Oksale ja Max Harnoonile.