Annabell kuulis oma nime ning nägi Adamit enda poole ruttavat, siis valgus kõik laiali, maailm paistis otsekui läbi uduloori. Tütarlaps tundis tugevat peapööritust: kümned väikesed tulukesed keerlesidsilmade ees. Ta sirutas käe, otsides tuge laulalt, kõrvus kohisesid merelained...