Võrreldes ülejäänud Eestiga, on Lääne- ja Hiiumaa kristliku usuelu peamiseks eripäraks 18.–20. sajandil olnud eriti suur ning pidev vastuvõtlikkus uutele usuliikumistele ning vabakogudustele, seega ka muutustele rahva usuelus. Monograafia peaeesmärk on anda võrdlev-ajalooline pilt Lääne- ja Hiiumaa erinevatest usuühendustest ning nende muutumisprotsesside eripäradest 18.–20. sajandil kogu Eesti usuelu kontekstis. Monograafia koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist, eesti- ja ingliskeelsest kokkuvõttest (vt Summary), kasutatud allikate ja kirjanduse loendist, lisadest ja registritest (vt Sisukord). Suurem osa töös esitatud arvandmetest Lääne- ja Hiiumaa ning kogu Eesti usuelu kohta on toodud 60 tabelis. Monograafia on illustreeritud 30 fotoga.