Kirjutis seab ülesandeks heita põgus pilk kaasaegse maailma religioonipildile ja seda kujundavatele teguritele, samuti kiriku jõupingutustele, mis on suunatud üldiste sekulariseerimistendentside ning ateismi kiire ja ulatusliku leviku tõkestamisele.

Nende nähtuste valguses vaadeldakse pisult lähemalt suure dialoogi probleeme, peatutakse kommunistide ja usklike poliitilise koostöö kogemustel ja perspektiividel. Selle kõrva on kõnes mõned teisedki küsimused, mille tundmine võiks tuua kasu teaduslik-ateistliku selgitustöö korraldamisele.