Peeter Põld on kirjutanud oma raamatus “Üldine kasvatusõpetus” kasvatusest nii: Inimene tõstetakse kasvatuse kaudu kõrgemasse ilma, mis on kvalitatiivselt teine kui loodusilm. Inimene ei kasva vaimuilma, kui talle ei tooda seda lähedale. Inimese arengus on seega kasvatusel tähtis, mõõduandev vorm. Kasvatus on teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimlisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja täienemise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu-eesmärk.

Hea üldkasvatus on see, mis kasvatab kohusetunnet, õpetab enesepiiramist ja suunab aatelisele elule. Ilusaid tegusid tuleb teha, mitte ilusaid sõnu. Inimesel peavad olema põhimõtted, mida tuleb elus järgida.