Mõnikord aitavad abitutel loomabeebidel ellu jääda ja üles kasvada hoopis teiste liikide esindajad. Raamatust saad lugeda, kuidas öökullist saab kasuema äsja munast koorunud hanepojale, kes hakkab röövlindu kohe oma pärisemaks pidama. Kits toidab ja hellitab nii oma tallesid kui hundikutsikat ega karda, et kiskja „tänutäheks” kogu pere nahka pistab. Imearmas kassipoeg kasvab suureks seapõrsaste seltsis ja teda ei häiri karvavõrdki, et „õed-vennad” on temast palju-palju suuremad. Neil loomadel pole tavaliselt üksteisega midagi ühist ja looduses võivad nad olla vaenlased, kuid tänu lähedusele ja usaldusele loovad nad omavahel imeliselt turvalise kontakti. Kas teadsid, et dalmaatslased on aretatud hobustega hästi läbi saama, sest algselt oli nende põhiline ülesanne joosta hobuveoga tuletõrjevankrite kõrval, et haukudes vabastada tee põleva hooneni ja rahustada hobuseid, kuni tuletõrjujad oma tööd teevad? Kui kuuled pardi prääksumist, on tegemist ilmselt emapardiga, sest enamik isaparte on tummad. Kängurupoeg on pärast sündimist vaevu suurem kui riisitera.