Raamat sarjast "Odamehe armastusromaan".

Steve tõusis ja tõmbas Denny hellalt enda vastu. Nüüd olid nad teineteisele nii lähedal, kui üldse olla sai. Teise käe pani Steve naisele ümber piha.

Sulnis saksofonimeloodia väljendas romantilisi läbielamisi.

«Imeline muusika. Kas tantsime?» tegi Steve ettepaneku.

Denny toetas pea mehe õlale, silmad poolsuletud. Steve oli atleedi kehaga, muskliline, sihvakas… kuid ometi nii võõras.

Nad liikusid aeglases rütmis. Denny hõljus poolunes. Kuid minevik ei lasknud teda vabaks.

«Armastus tundmatuga,» vasardas tal peas.

Denny tõstis pea ja tundis oma suul mehe huulte maitset. Nelk vaniljega. Nad tantsisid edasi.

Mehe käed kompasid õrnalt naise keha, paitasid ta juukseid, ekslesid ta selga pidi, silitasid tuharaid. Denny tundis, kuidas mehes tõusis soov teda võtta. Ka temas endas ärkas iha.

Muusika lõppes, aga nad tantsisid ikka edasi, püüdes harjuda teineteise lähedusega, tunnetades, kuidas barjäär nende vahelt kaob…