54. raamat sarjast Eesti Päevalehe romaaniklassika

-

"Tundekasvatus", mida on nimetatud ka üheks 19.sajandi mõjusamaks romaaniks, avab lugejale panoraamse vaate 1848.aasta revolutsiooni ning Teise keisririigi algusaastate aegsele Prantsusmaale. Romaani peategelane, provintsist pärit Frédéric Moreau läheb Pariisi õppima. Teel õpib ta tundma vankumatut sõprust ja rumaluse jõudu, kunsti, poliitikat ning omalaadset peataolekut ühiskonnas, mis kõhkleb monarhia, vabariikluse ja imperialismi vahel. Noormehe teele satub mitu naist, kellest ühte ta lootusetult armub. Nõnda, selle kasutu kire paistel toimubki tema "tundekasvatus", mis päädib noorusea illusioonide läbipõlemisega.

Ühes kirjas on Gustave Flaubert tunnistanud, et "Tundekasvatuses" tahtis ta kujutada oma põlvkonna meeste moraalilugu. Olemuselt ongi "Tundekasvatus" autobiograafiliste sugemetega kujunemisromaan, mis ei kõnele niivõrd emotsionaalsest arengust, kuivõrd näitab, kuidas kujunes Flaubert'i põlvkonna elutunnetus, suhtumised ja arvamused.

Romaani kirjutamiseks kulus viis aastat. Ajaloolise tausta dokumenteerimisel oli Flaubert täpne ja jäi siingi truuks oma loomemeetodile: olla erapooletu ja kujutada tegelikkust tõeselt. Seetõttu on kirjanik loobunud ka "kõikvõimsa", oma tegelaste mõtteid ja tulevikku teadva autori positsioonist. "Tundekasvatuse sündmused jõuavad meieni tegelaste silmade-kõrvade kaudu, tegelasi endid õpime tundma teiste kommentaaride järgi.