Igal talvel, aasta kõige pimedamal ajal, saabub öö, mis on pikem kui kõik teised. See on aeg, mil päike loojub vara ega tõuse enne järgmise päeva hilishommikut. Sellel ööl kogunevad metsaasukad kokku, et külm ja ohtusid täis öö ühiselt mööda saata.

Lumises metsas, ühe vana puukännu sees küsib pisike uudishimulik põldhiir oma vanaisalt, kuidas nägid pidustused välja ajal, mil tema väike oli. Mõtiskledes selgub, et nii mõndagi on muutunud. Keegi ei muretsenud külma ega pimeduse pärast. Ja missugused küll on need maagilised jäälilled, millest vanaisa pajatab?