"Tuldud teed edasi" on jätkuks tema autorikogumikule "Tuldud teed tagasi" (2002). Tähelepanu all on Eesti kunsti ajalugu ning selle koht laiemas ilmas ja ajas. Teadlasepilgu kõrval on Juhan Maiste meetodiks luule, millest ajaloo mõistmisel kõneles juba Aristoteles ning millest on analüütilise lähenemise kõrval saanud fenomenoloogilise mõtteteaduse sisu. Autorit huvitab sõna, selle roll kultuuriruumi kujundamisel ja mõistmisel, nii meist väljaspool kui ka meis endis.