Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia muinasjuttude kogumik, mis koostati araabia keeles islami kuldajastul. Raamjutustuses räägib jutuvestja Šeherezade naistes pettunud valitsejale igal ööl ühe loo, et too jutukuulamise põnevusest lükkaks edasi oma otsuse Šeherezade tappa. Muinasjutukogu kujunes sajandite vältel paljude kirjameeste, tõlkijate ning õpetlaste kogumistöö viljana Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Aasias ning Põhja-Aafrikas. Lood ise pärinevad muinas- ja keskaegsest Araabia, Pärsia, India, Türgi, Egiptuse ja Mesopotaamia rahvaluulest ning kirjandusest.

"Tuhat ja üks ööd" on tähelepanuväärne ka leidliku ja rikkaliku luule poolest, mida kõnede, laulude, itkude, hümnide, ülistuste, palvete, mõistatuste jms vormis esitavad Šeherezade ja tema tegelased. Mõni seesugune poeetiline element on vaid reapikkune, samas kui teised sisaldavad kümneid ridu.

Kogumiku muinasjuttudel on olnud laialdane mõju nii maailma kirjandusele kui ka kujutavale ja filmikunstile. Üks varasemaid "Tuhandest ja ühe ööst" mõjutatud teoseid Euroopas on Giovanni Boccaccio "Dekameron".