Jutukogu "Tuhat üks ööd" (Alf Laila wa-Laila) on eurooplasele otsekui Araabia kirjanduse võrdkujuks; sellest on saanud ammuse kosmopoliitse maailmariigi, oma hiilgepäevil Marokost Indiani ulatunud Abbassiidide kalifaadi kultuuri mälestusmärk. Ehkki tegelaste hulgas kohtame sagedasti õukonna suurnikke, on "1001 ööd" eelkõige lihtrahva raamat: lugude jutustajad – ravid – olid enamasti pärit lihtrahva hulgast, samuti on lugude kuulajad läbi sajandite kuulunud peamiselt lihtrahva hulka. Neid jutte iseloomustavad fatalism või siis leidlikkuse, uljuse ja ettevõtlikkuse ülistamine.