"Tuhande külatee" algul leiab Robert Kincaid end keset mälestusi - mälestused üksildasest elust, mis on kulgenud peamiselt maanteedel, ja mälestused Francesca Johnsonist, naisest, kelle kire ta sütitas üürikeseks, kuid võimsalt. Neist mälestustest tõugatuna, ihaldades midagi, millel pole nime, midagi, mis annaks tema ülejäänud elule mõtte, asubki Kincaid uuesti teele, millest saab avastuste ja üllatuste retk.

Francesca Johnson, kes elab omaette üksildast elu, külastab Rosemani silda ja meenutab Robert Kincaidiga veedetud öid ja päevi. Hellitades mälestusi sellest kummalisest ringi uitavast mehest, kes tema maailma muutis, tõotab ta, et otsib mehe üles.