Tormpuudlane tähendab korraga ägedat, järsku iseloomu, tormina möllavat loodusjõudu, mida ei õnnestu teistel vaigistada, ning omamoodi, kiiksuga olemist, mis normidega ei kohane.

Üle sajandi kulgevas loos seob inimesi veres edasikanduv „tormpuudlus”. Tunded, mis on olnud kunagi õhus, ei kao, vaid elavad teises ajas ja ruumis, saatjaks soov, et järgmisel põlvkonnal oleks kergem. Vahel sõltub kõik minevikust, aga mis siis, kui sa seda ei mäletagi – nagu peategelane Kaaren, keda saadab needus ja õnn unustada olnu.

„Elo Seliranna teoses kohtuvad Gabriel García Márquezi „Saja aasta üksilduse“ põlvkondade üksikisikuks sulamise maagiline realism, Laura Esquiveli „Nagu šokolaadi keeduvee“ mees- ja naissoo abitu teineteist aimav teineteiseotsing ning A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ ja „Kõrboja peremehe“ võitlus maaga ja püüd stiihiat üle kavaldada.“