Eesti välispoliitika algstaadiumi kohta puudub seni täielikum ülevaade. Seda ajajärku on käsitletud vaid üksikuis mälestusis fragmentaarselt. Asjaolude tõttu on ka vastavad dokumendid kas üldse avaldamata või laiali pillutatud tolleaegsete ajakirjade veergudel nii eesti keeles või võõramaade keeltes. Sellepärast on meie välissuhete arengupilt üldsusele kättesaamatu, ning on tekkimas isegi mulje, nagu oleks sel alal meie iseseisvuse võitlus olnud kerge.

Teose laadist on tingitud ka käsitlusviis, kus dokumendid in extenso, mis seni meie avalikkusele olnud suures osas tundmatud või kättesaamatud, vahelduvad kommenteeriva jutustava tekstiga või jälle teiste mälestuste tsiteerimisega, mis sagedasti asendavad olematut kirjalikku dokumentatsiooni.

Ants Piip