Siia raamatusse on kokku koondatud Räpina kandi kirjamehe Hermann Julius Schmalzi (25. märts/6. aprill 1870 Kõnnu küla, Maltsa talu Räpina vald, Võrumaa – 16. november 1945 Räpina), kes on Eestis laiemalt tuntuks saanud laulu „ Sauna taga, tiigi ääres “ sõnade autorina, seto-ainelised lood, mis ilmusid originaalis ajavahemikul 1899-1913. Raamat sisaldab „Töganitsa Höödo naise võtmise ja tarõ palamise lugu“ (ilmus esmakordselt 1899), „Alatarõ Hippo Peterbuura reis ja imelik unõnägo inne toda“ (1901), „Miä tõmokraat tähendäs?“ (1906), „Kolm Setu nalja-juttu: armsalõ maa- ja liina rahvallõ opusõst ja meeleparandusõst kirjä panto“ (1912), „Tölpsaarõ Andre ja Lükova Ivvani kokkosaamine Jurjovah üle hulga ajo“ (1912) ja „Kae määrne hüä õnn“ (1913). Lisaks on raamatus kaks ülevaateartiklit Marju Kõivupuult ja Vahur Aabramsilt, kes kirjutavad Schmalzi elust, tegevusest ja kirjanduslikust pärandist.

NB! Raamat on seto keeles, Schmalzi enda tekstid on esitatud võimalikult originaalilähedaselt.

" Schmalz kes katsus end muusikast elatada, elas suures viletsuses, oli boheemlane ja vagabund, geniaalne ja trotsiv. Aga ta ei osanud või ei suutnud oma geeniust välja arendada. Sünnilt sakslane, saanud saksa hariduse, oli ta ometi jäänud eestlaste hulka kõigi oma huvide ja tööga, teenides viletsaid kopikaid õilsa kunsti abil, mida aga tol ajal hinnati «haritlaste» hulgas eitavalt, mahategevalt. Et sakslane olla, selleks oli ta liiga «mats», et eestlane olla, selleks oli ta eesti «intelligentidele» liiga diletant. Ta elas kogu oma eluaja vaese rahva hulgas, õpetas neile muusikat minimaalse tasu eest, mängis, kirjutas väikesi laule ja muusikapalasid, mida laulis ja mängis agulirahvas, kuni tuli ta üle suur hämarus... " [ Jaan Vahtra ]