Romaanisarja "Tõde ja õigus" teise osa saamisloos on olulise tähtsusega autobiograafiline element. Nimelt on teose aineks Tammsaare õpingud Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. Tammsaare on inspireeritud nii kohatud kaasõpilastest, õpetajatest, erinevatest juhtumitest kui ka õpitud raamatuteadmistest ja maailmavaatelistest probleemidest. Sellest köitest algab Tammsaarele omane filosofeerimine, mis jätkub kuni sarja lõpuni.

Tegevus toimub ärkamisaja mõõnaperioodil Tartus Mauruse koolis, kuhu suundub õppima Indrek. Koolidirektor Maurus on vastuoluline rahvuslane, kelle sõnul on inimese keel ja kodumaa tema kõige olulisem varandus ja inimene peab kõige pealt armastama ennast, enne kui ta saab armastada teisi. Maurus õpetab ka Indreku valetama. Mauruse jutt on mõistukõneline ja temas kehastub tammsaareliku poeetika keelekesksus. Indrek ei oska Mauruse mänguga kaasa minna ja võtab kõike liiga tõsiselt. Indrek püüab kõike seletada oma teadmiste ja arusaamiste järgi, kuid ikka ja jälle avastab ta, et asjad käivad hoopis teisiti.