Kolmekümmend polnud veel

Tjorkin täis, kui äkki

ongi ots ta maisel teel.

Teise ilma läki!

+

Vana aasta lõpp on käes.

Otse vastu nääre

esmakordselt sõdur näeb

varjuriigi sfääre...

+

Nõnda kasvab värsi lõim -

ikka rida reale.

Lugeja, see kõrgem või,

aga passib peale.

+

«Allilm, põrguvärk? Tohohh!»

- «Nüüd, kus ukse ees on

kosmonautika epohh?»

- «Põrunud see mees on!»

+

- «Täielik absurd on see!

- «Küll on aga mõte!»

- «Väga kahtlane süžee!»

- «Tal on tagamõte!»

+

Ja nii ongi paugupealt

peatus esimeselt realt...