Suurem osa nõukogude inimestest on ammu vabanenud religioossetest eelarvamustest. Kuid elanikkonna ühe osa hulgas esineb veel ühel või teisel kujul religioosseid igandeid. Seega määrab religioon ka tänapäeval inimese passiivsusele, teaduse jõusse mitteuskumisele.

Sajandite pimedusest meie ajani säilinud usukombed ohustavad sageli inimese tervist.

Käesolevas raamatus käsitleb autor meditsiini ja religiooni vastastikuseid suhteid, teaduse ja religiooni suhtumist tervishoidu, püüab näidata, kuidas meditsiin inimühiskonnas tekkis, millist osa religioon meditsiini arengus ja tervishoius tegelikult etendas ning näitab, mida tuleb teha edukaks võitluseks haiguste vastu ning nende vältimiseks, töötajate tervise igakülgseks tugevdamiseks.