Selle töö eesmärgiks on olnud lasta rääkida teistel.

Kuid kirjandus on alati isiklik, kirjandusest (eriti aga Proustist) kirjutaja ei saa kunagi olla täiesti neutraalne. Seetõttu pole see alati korda läinud. Kuid just siis, kui olen tundnud kõige suuremat kiusatust (olla Ise: kirjanik, esseist, filosoof), olen suutnud sellest hoiduda - jääb lugeja otsustada, kus; igatahes mitte seal, kus see kõige ilmsem on.