Avo Üpruse väike raamatuke „Teeviit alustavale juhile“ (2021) ei ole minu meelest niivõrd eneseabiõpik või käsiraamat kui mentori filosoofiline tagasipilk oma algustele ja kulgemisele.

Oma kulu ja kirjadega (kirjastus Inglitiib) raamatu välja andnud autor on seda kirjutades mõelnud siiski alustavale kristlikule juhiks saada soovivale inimesele. „Ma ise loodan, et need mõtted innustavad algatustega välja tulema, usus tegutsema ja õppima (learning by doing),“ ütleb Avo Üprus.

Juhtimisstrateegia märksõnadele tuginev raamat annab selgelt ja kujundlikult edasi võimalusi, kuidas juhina oma valitud teel püsida, partnereid leida ja kaasata, läbikukkumisi üle elada ja neist õppida. Üks oluline mõte (lk 23): „Õpi nägema kitsast akent ajas, mis avaneb igavikku. Pole situatsiooni, milles pole Jumalat. Kui suudad teda kogeda, põhistab ta sinu otsustustest moodustuva erilise elu.“

Tean oma juhikogemusest, et ka kõige kiiremal ja keerulisemal ajal on tarvis leida aega vaikseks palveks ja mõtte selgeks mõtlemiseks. Avo Üprus on sama meelt: „Kuigi juht on tegude inimene, ei ole paaniline tegutsemine kunagi mõistlik. Võta oma hetk – olgu selleks siis minut või nädal, olenevalt kriisi olemusest. Täida see vaikusega.“ (Lk 52)