Sammun mööda lõputut teed sinavate kauguste poole. See tee viib läbi soode ja metsade, üle mägede ja jõgede. Vahel krabiseb jalge all nõmmesamblik, vahel sügishalladest kahutatud rohi. Kord saavad hommikukastest märjaks jalad, kord matab lumetuisk hinge ning kustutab viivuga jäljed.

Märksõnad: esseed; loodusfotod; Ida-Virumaa; Muraka raba; rabad; sookaitsealad; looduskaitsealad; sood