inglise teadlase John Bernal´i raamat « Science in History », ( London 1954 ) annab ulatusliku ülevaate teaduse arengust ürgajast kuni tänapäevani, püüdes ühtlasi iseloomustada tema sidet ühiskonna arenguga. Väga värvirikastes toonides loob Bernal suurejoonelise panoraami nii tsivilisatsiooni varasematest kui ka hilisematest etappidest . Tema teos oma otse entsüklopeedilises mitmekülgsuses puudutab mitte ainult teaduse, vaid ka tehnika, majanduse ja poliitika kõige mitmesugusemaid probleeme, alates totemismist, maagiast ja müütidest kuni selliste probleemideni, nagu teaduste meetodid ja strateegia ja moodne atomistika.

Ligi poole raamatust võtab enda alla 20 sajand. Ei tule kaua oodata elektronaparaatide poolt kontrollitavate täiesti automaatsete tehaste loomist ja ühtlasi selliste elektronarvutusmasinate loomist,millega võrreldes meie tänapäeva elektronaparaadid paistavad kohmetute mudelitena. Kogu majanduselu arvestamine tervikuna, töötasude, pensionide, maksude, varumise arvestamine on võimalik korraldada automaatselt.

Mitte hiljem kui poole sajandi pärast — ennustab Bernal —saab meil olema odav aatomituuma energia suurtes kogustes. See tähendab inimkonna piiramatut varustamist materjalide ja toiduainetega. Saab võimalikuks ookeanide vee pumpamine kõrbetesse ja taimekasvatuse areng kõrbevööndis.

…

Muuhulgas maalib Bernal pildi hiiglaslikust looduse ümberkujundamisest , mis toimub Nõukogude Liidus. Kagu-Venemaa ja Kaspia basseini põuarikastes ja kõrberajoonldes luuakse teaduse abil uus põllumajanduslik Ja industriaalne tsivilisatsioon, mis lõpptulemusena kindlustab äraelamise sadadele miljonitele Inimestele. Valmivad Volga hiigelhüdroelektrljaamad, on plaanis suurte Siberi jõgede suunamine arktillstest tundratest Araali madalikule jne .