Vootele Ruusmaa on muusik ja luuletaja, „Tavaline Don Quijote“ on tema debüütkogu. Don Quijote rolli omaksvõtt annab eneseiroonilise noodi ning elutraagikat ja spliini püütakse võtta kergelt, kuigi melanhoolia ja nukrus on siiski raamatus läbivateks niitideks. Ruusmaa väljenduslaad on napp, aga tihe, siin on nii hõõguvat avarust kui ka särisevat vaikust. Raamatut saadavad autori illustratsioonid.

metalsed õhtutundlad

virguvad, et kuulata

tuttavaid hääli unise

linna suminas.

kuupinnas, eredate

tähepilkude puuraugud

kui sõnatud suud,

millest õhkub rebenenud

pilvi. kõik on ilmsi