Uus-Meremaalt pärit inglise kirjandusklassiku (1888 – 1922) proosakogu sisaldab kaheksa lühijuttu. Mansfieldi kammerkirjandust, milletaolist briti kirjanduses enne ei leidunud, tuleks lugeda nagu luulet, sest loo tähendus on pigem kujundis, meeleolus ja toonis, mitte süžees.