Kohaliku päritoluga õunasort «Suislepp» on hakanud levima Suislepa mõisas aiast. Ajaloolised andmed viitavad sellele, et sort on aretatud 18. sajandi algul mõisa aedniku poolt Pärsia punase suviõuna seemnest.

Endises mõisa aias on õunasordile mälestusmärk. «Suislepp» levis kiiresti paljudes Euroopa riikides, trükisõnas on teda prantslased märkinud juba 1845. aastal. «Suislepp» on peenemaitseline kõige parem lauaõun, ühtviisi hea söögi- ja müügiõun. Sobib kasvatada suurtes kui ka väikestes aedades. Tänu kohalikule õunasordile on Suislepa ümbruse maid ka Ubinamaaks kutsutud.

Kui sügishommikul peatud aias puu all, näed pärlitena helendavaid mahakukkunuid õunu. Neist võid korjata korvi täis või moodustada kee. Suislepa ümbruse rahvas on omapärase käitumise ja ütlemisega. Nende lausumised ja teod on igapäevase elu taustal nagu pärlid, mis tavaliselt ununevad ja kaovad. Autor on püüdnudki needsamused pärlid kokku korjata ja kirjasõnas talletada.