Pärast Eesti taasiseseisvumist on aina räägitud nõukogude repressiooniorganite hirmutegudest. Selle taustal on pea täielikult unustusse vajunud need roimad, mida panid toime Eesti vallutanud sakslased ja nende eestlastest käsilased. Käesolev raamat räägib Tartu koonduslaagrist, kust viidi Lemmatsi küla ligiduses olnud tankitõrjekraavi mahalaskmisele tuhandeid inimesi, ning laagri toonasest ülemast Karl Linnasest. Räägib mehest, kelle nõukogude kohus sõjakurjategijana tagaselja surma mõistis. Ent kes kummatigi elas talle kõikidest süüks pandavatest roimadest hoolimata Ameerikas aastakümneid õnnelikku ja turvalist elu armastava perekonna rüpes. Kuni saatuse karistav mõõk lõpuks siiski temani ulatus.

Autor leiab, et aastate eest tagaselja surma mõistetud massimõrvar Karl Linnas võidakse tema kohtuasja uuesti läbi vaatamise korral erapooletus kohtus õigeks mõista ning tunnistada nõukogude võimu poolt ülekohtuselt represseerituks.

Jaan Kaplinski on kirjutanud: „Näituse väljaku koonduslaagri kunagises asupaigas ei ole mälestusmärki. On asju, mida ei taheta mäletada.“