Autor on helisalvestuse ajalooga tegelenud üle 50 aasta, avaldanud sellel teemal mitu kaalukat teost ning üle tuhande samasse valdkonda kuuluva raadiosaate ja artikli.Raamatu juhatab sisse võrdlusmoment: kui kujutava kunsti mälestisi on säilitatud hoolikalt, siis paraku ei ole see nii helidokumentidega – küllap põhjusel,  ###et see on otsekui liiga värske asi (ca sada aastat). Siit tuleneb hulk järelmeid, millest on saanud selle raamatu lähtemõtted.Lühidalt raamatus käsitletavast:? Vanimad mehaanilised muusikamasinad (automaatklaverid, kellamängud, „orkestrionid”, mängutoosid jms; nende väljanuputamine ja -nuputajad.? „Tõelise” helisalvestuse alged (Th. A. Edisoni katsed, fonograafi sünd sootuks teise leiutise veeres ja juhuse läbi).? Grammofon tõrjub välja fonograafi. Lustakad patendisõjad ja nendega seostuvad seigad.? Ringhääling ja helisalvestus. Eriline tähelepanu on suunatud Eesti ringhäälingu arenguloole; autor on sellel alal reaalselt osalenud varsti kuus aastakümmet.? Grammofoni loomine ja võidukäik; mehaanilised süsteemid, elektriline salvestusmeetod.? Kauamängiva plaadi ilmumine ja vastava tehnoloogia absurdilähedased keerdkäigud juba aastast 1906.? Magnetsalvestus ja hilisem üldkasutusele tulnud magnetofon. Veel palju hämmastavat selle leiutise ümber.? Helifilm – algelisetest ja pentsikutest süsteemidest tänaseni.? Digitaaltehnika võidukäik. CD jms.? Mahukas valik lustakaid lugusid, mis vahetult seostuvad käsitletava ainevallaga.Raamat on mõnus igamehe-lugemismaterjal ning üldse mitte kuivtehniline ajastute, ajajärkude, leiutiste ja tegijameeste kirjeldus. Raamatu juurde kuuluval CD-l on näidised helisalvestustehnika ja -kunsti kujunemisloost.