Käesolevas Päevaraamatus, mis edaspidi veel mitmeid järgesid saab, hakkavad ilmuma dokumentaalsed materjalid ja mälestused, mis kirja pandud inimeste poolt, kes aastatetagustes sündmustes isiklikult osalenud – ühel, teisel või kogunisti kolmandal poolel. Ühtviisi räägivad kunagistest sündmustest nii endised hävituspataljonlased kui metsavennad, nii veendunud punased kui eestimeelsed isamaalased, nii süütud kui süüdlased. Olles kirja pandud vähemasti kolme erineva riigikorra aegu, kannavad siintoodud kirjatööd mõistagi oma ajastu pitserit ja vastavalt sellele sisaldavad ka vahest liigagi räiget ideoloogilist retoorikat ning šokeerivaid kirjeldusi hukkamistelt.