Kaasakiskuv ja hariv raamat lugemiseks teadmaks kuidas tekkis elanikkond Tallinnasse ligi poole sajandi vältel.

Nihked elanikkonna sotsiaalses koosseisus 1871-1917 - elanikkonna ajaloo uurimistöö ka administratiivse jaotuse: Toompea ja all-linna piires.

Suurt tähelepanu on siinjuures pööratud kapitalismiperioodi materiaalsete hüvede tootjale - töölisklassile, kes on kapitalistliku tootmisprotsessi põhijõuks.

Raamatu ajalised piirid määras asjaolu, et 70-ndate aastate algusest kuni 1917. aastani sai Tallinnast linn tänapäeva mõistes, linn oma arenenud tööstuse, kaubanduse ja ehitustegevusega millele aitas kaasa 1870 aastal rajatud Balti raudtee, mis tugevdas majanduslikke - ja eriti kaubandus sidemeid Tallinna ning Loode ja Sise Venemaa vahel. Kapitalism hakkas siin hoogsamini arenema.

Kapitalismiperioodi oktoobri-eelse ajajärgu sotsiaalse koosseisu probleeme lahendades jõuame lähemale ka kogu Eesti ala ja selle perioodi rahvastiku sotsiaalse struktuuri ja tema dünaamika paremale mõistmisele ja revolutsioonilise liikumise ajaloo läbitöötamist ja hindamist.

Lugedes saame pildi Tallinna töölisklassi suurusest ja olemusest Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni eel. Ka Lääne-Saksamaal on ilmunud selletaolisi uurimusi, mis käsitlevad antud probleemi (autori viide). Neis väidetakse, et 1917. aastaks polnud tsaristlikul Venemaal veel töölisklassi olemas. Oli vaid näljas, sõjast tüdinud, organiseerimata, demoraliseeritud kaltsak-proletariaat, kes vaevalt oli milleski suuteline ja seetõttu kandis Oktoobrirevolutsioon mitteproletaarset ja mittesotsialistlikku iseloomu (autori viide) millele V. I. Lenin alles reformijärgsel perioodil teostas elanikkonna formeerumist.

Kasutatud on Tallinna Linna Valitsuse (1878-1917 fondis ( nr.195) kaupmeeste, käsitööliste ja töösturite kohta ja Tallinna Linna Kassa fondi (nr.229) mis sisaldab materjale kinnisvaraomanike kohta jpt.

Raamat illustreerivate fotodega ajast ja inimestest tolleaegses Tallinnas.