Sellest päevast peale, kui ta helide ja värvide pöörisena vaiksesse Mica keskkooli saabus, täitis koridore pomin: ”Tähetüdruk, Tähetüdruk.” Ta oli sama müstiline nagu ta nimi ja sama maagiline nagu kõrbetaevas. Ta vallutas Leo Borlocki südame üheainsa naeratusega. Ta pani Mica keskkooli klassiruumid ja koridorid vaimustusest kihama.

Esialgu.

Siis hakkavad nad Tähetüdruku peale viltu vaatama ja varsti teda ka vältima. Armunud Leo, paanikas ja meeleheitel, palub tüdrukut, et too muutuks tavaliseks.

-

Selles ebatavalisuse ülistuses pajatab Ameerika kirjanik Jerry Spinelli (s.1941) tundeküllase loo populaarsuse varjukülgedest – ja esimese armastuse paeluvusest ja lennukusest. Väärt lugemisvara neile, kellele meeldivad vastasseisud ja kindlameelne endaksjäämine. Raamatust jääb kõlama mõte, et keegi pole ei oma välimuse ega loomuomaduste tõttu teistest halvem ega parem, vaid on lihtsalt erinev.