Järgmisel aastal oma sajandat numbrit tähistav kalender koondab endas astronoomilist infot: päikese- ja kuuvarjutused, tähtsamate meteoorivoolude ajad ning Kuu ja Päikese tõusu ning loojumise ajad. Kalendrist saab infot ka planeetide nähtavuse kohta. Näiteks kätte jõudnud jaanuaris on Merkuur nähtamatu, kuid Marss on vaadeldav peaaegu kogu öö jooksul ning ta särab kõrgel lõunakaares Sõnni tähtkujus. Saturni võib näha aga õhtuti madalas edelataevas Kaljukitse tähtkujus.

-

Kalendri teine pool koosneb populaarteaduslikest artiklitest. Loomulikult saab lugeda eelmise aasta ühest suurimaid elamusi pakkunud instrumendist, James Webbi kosmoseteleskoobist. Juulis nägime esimesi hämmastavalt detailseid kosmoseteleskoobi tehtud pilte. Kalju Annuk annab ülevaate, milliseid vaatlusi kavandatakse teleskoobiga teha ning milliseid tulemusi loodetakse saada. Juttu tuleb nii IAU peaassambleest Busanis, kui ka astronoomiahuviliste 27. kokkutulekust Matsil, mis mõlemad leidsid aset augustis. Tõnu Viik kirjutab ühe esimese teoreetilise astrofüüsika looja James Hopwood Jeansi tööst ja elust. Piret Kuusk kirjutab aga Vana-Kreeka õpetlase Aristotelese kosmograafiast. Lugeda saab ka Universumi kuumimatest tähtedest, Wolf-Rayet tähtedest, mis on absoluutskaalas ka heledaimad. Erko ja Liisi Jakobsoni sulest on lugu Eesti kliimaprojektsiooni kohta. Kui vaadata kliimat Eestis perspektiiviga kümme tuhat aastat, on inimtekkeline kliima muutumine tühine, kuid kogu järgneva sajandi teine pool saab olema meie endi valikute tagajärg. Artiklid

Laurits Leedjärv

IAU peaassamblee Busanis

Kalju Annuk

James Webbi kosmoseteleskoop

Tiit Nugis

Uut ja vana Wolf–Rayet tähtedest

Erko ja Liisi Jakobson

Mida näitavad kliimaprojektsioonid Eesti kohta?

T. Niittee

Astronoomiahuviliste XXVII kokkutulek Matsil

Piret Kuusk

Aristoteles ja taevas

Tõnu Viik

James Hopwood Jeansi elu ja töö.

-

Tähetorni kalender ilmub 1924. aastast alates ning see on 99. number.