Lugu sellest, kuidas raamatute lugemine Tähenärija peast segi ajas ja kuidas Kriksadull seepärast hirmu pidi tundma. Tähenärija ja Kriksadull on mõnes mõttes imelikud tüübid: vahel on nad päris pisikesed, vahel aga suured nagu sina ja mina. Täpselt nii, nagu parajasti jutt jookseb. See tuleb sellest, et nad on olemas üksnes ettekujutuses. Ise nad seda tähele ei pane, nad on niiviisi harjunud.

Muuseas, selle raamatu lugemisel ei teeks üldse paha, kui sa oleksid enne kuulnud muinasjutte Punamütsikesest ja kurjast hundist ning Hansukesest ja Gretekesest.