Raamatus on vaatluse alla võetud inimestevahelise vastuolu teravnemise piirjuhtum - konflikt. Rea teravate, tegelikust elust võetud konfliktsituatsioonide näitel uuritakse tootmisorganisatsioonides ettetulevaid konflikte, valgustatakse tülide tekkepõhjusi, kulgu ja lahenemisviise. Analüüsitakse tülide tagamaid ja otsitakse vastust küsimusele, millist toimet eri liiki tülid konfliktikeskmesse haaratud isikuile ja organisatsioonile avaldavad.

-

Raamat psühholoogiahuvilistele.

-

Konflikti toimumise eelduseks on oponentide tegevus oma eesmärkide saavutamiseks.

-

Tavaliselt kaldutakse neid inimesi umbusaldama, kes on end millegagi kompromiteerinud.

-

Iga asjalik konflikt evib tendentsi kasvada üle emotsionaalseks konfliktiks.

-

Grupinormid moodustuvad järgnevatel alustel:

soov tagada ootuspärast käitumist

soov saavutada stabiilsemaid suhteid (standartsete reageeringute saavutamiseks)

võimalus vähendada ärevust ja ebamäärasust

võimalus arendada ühistegevust

-

Juhtida tähendab luua niisugune olukord, kus vajaduse korral saadakse kavandatud tulemus.

-

Situatsiooni analüüsides ning eesmärke ja motiive välja selgitades on võimalik oponentide käitumist ette aimata.

-

Oponentide eesmärkide määratlemisel on oluline välja selgitada nende taustaks olevad eluväärtused.

-

Omaenda eesmärkide väär määratlemine on üks psühholoogilisi põhjusi, mis käivitab projektsioonimehhanismi.

-

Inimesed tunduvad konfliktsituatsioonis tavalisest sagedamini ületavat mõistliku ettevaatlikuse ja moraali piiri.

-

Käitumisstrateegia on konfliktis efektiivne, kui see tugineb oponendi strateegia ettearvestamisele.

-

Konstruktiivne suhtumine kaotusesse seisneb situatsiooni analüüsimisel tehtud vigade väljaselgitamises ja nende kasutamises oma teadmiste laiendamiseks sotsiaalse ja organisatsioonilise reaalsuse kohta, uute kogemuste omanadamises, enda kui isiksuse nõrkade külgede väljaselgitamises.

-

Soovitav oleks üha uuesti endalt küsida: Miks ma seda teen? Mida ma tahan sellega saavutada?

-

Trükiarv 10000.