2017. aasta kevadel ilmus ulmealmanahhide sarja Täheaeg 16. köitena esimene planeedile Veenus pühendatud erinumber alapealkirjaga „Hirmu planeet". Juba toona oli selge, et kõik avaldamist väärt algupärandid ja tõlked ühte köitesse ära ei mahu, mistap on Täheaja sarja 19. köide taas Veenusele pühendatud. Kui esimene teemanumber keskendus rohkem retroulme vaimus kirjutatud tekstidele, mis kujutasid Veenust romantilise ja niiske džungliplaneedina, nagu teda nähti 20. sajandi esimesel poolel, siis nüüdne, teine teemanumber käsitleb Veenust pigem sellisena, nagu taevakeha tegelikult on: maise põrguna, kus inimesel on võimatu ellu jääda ja mida tuleb enne sinna kolooniate loomist põhjalikult terraformida ehk siis maasarnastada.

Selgi korral on pooled kogumiku lood eesti autoreilt ja pooled uuema angloameerika ulme tõlked, mis pakuvad väga erinevaid nägemusi, kuidas inimsool ja Veenusel siiski õnnestub vastastikku kasulikult koos eksisteerida.