Valter Udamit tuntakse eeskätt kui toimekat ühiskonnategelast, kelle südameasjaks aastakümneid olnud eriti meie põllumajanduse käekäik. Käesolevas raamatus jutustab ta Eesti elu suure murrangu aastatest 1988-1990, keskendudes ülemnõukogus arenenud heitlustele Eesti iseseisvumise nimel. Vahetu osavõtt nendest dramaatilistest sündmustest lubab tal pajatada mitte üksnes sellest, mis toimus istungisaali rambivalguses, vaid heita ka pilke «lava taha», mõlgutades mõtteid toimunu kaugemate tagamaade ja järeldustegi üle.