Avasin ukse, astusin korralikult pügatud murule ja sammusin laiba juurde. Märkasin, et ta filmi-iidolit meenutav nägu oli moondunud tardunud hirmukarjes. See oli kõverdanud ta täidlased huuled ja paljastanud kallite kroonidega hambad. Tumesinised silmad olid pärani ja nende klaasistunud pilgus peegeldus kabuhirm. Minu peakohal punase seedri okstel sädistas aga õnnelikult linnuparv, olles juba täielikult unustanud allpool toimunud tragöödia.