Lugedes jääb mulje, et kirja on pandud elatanud inimese mõtted ja elutarkus, ent tegelikult oli supelsaks Hesse kõigest 46-aastane, kui ta 1923. aastal käis raviarsti soovitusel süvenevate ishiase- ja podagrakaebuste leevendamiseks esimest korda Badeni tervisevetel, kus enam kui saja meetri sügavusel voolavad need 48-kraadised naatriumkloriidirikkad väävliallikad, mida on ülistanud juba Tacitus.

Hesse eksponeerib meile oma «Supelsaksas» omamoodi kahe näoga autoportreed. Tema poliitiline distantseerumine on üldteada, ent mitte sellest pole siin jutt. Tegu ei ole lihtsalt ühiskondlikku ignorantsust väljendava raamatuga.

Probleem on siin pigem see, et kirjanik Hesse kannatab oma eraldatuse tõttu ühiskonnast ning kaasinimestest.

Ta saabub ravilasse küll seesmiselt distantsi hoides ja vargsi irooniliselt muiates, ent siiski kindla teadmisega, et pärast aastatepikkust erakuelu kuluks talle taas hädasti ära veidi viibimist inimeste hulgas.

- tõlkija Krista Räni