Kogutud teosed, teine köide.

"Sündmusteta suve" ideeline dispositsioon ei ole uus neile, kes on tuttavad K. A. Hindrey teiste teostega. Igas varasemaski teoses on ta ikka ja jälle kinnitanud, et inimesed oma vaimse ja hingelise arenemisastme poolest ei ole võrdselt kaugel. Ikka ja jälle on ta õnnetu olnud, et meie eluvormid ei ole säärased, mis võimaldaksid väärtuslikumail peenendatud isikuil teostada end maksimaalsel määral ja nii, nagu nad leiavad selle ise parema olevat. Aga kuigi Hindrey ideeliselt ei paku midagi hoopis uudset ja kuigi ka ta tüübistikus üsna rohkesti leidub korduvat, oskab ta siiski hingeelulisi üksikasju alati värskelt leiutada ja neid vaimuka ning kulumatu vestlusoskusega esitada. Põhiidee ei ole uus ja põhitüüp ei ole uus, aga kuidas Hindreyle omane kangelane iga konkreetse juhu puhul talitab, mida ta ütleb ja kuidas ta ütleb, see on ometi mitmeti uus. Ja seepärast ei lähe Hindrey enesekordamisele vaatamata siiski mitte igavaks, seepärast on põnevusega loetav ka tema "Sündmusteta suvi".

Kõvas köites, ümbrispaberiga