F. Scott Fitzgerald (1886–1940) oli kolme romaani ja umbes viiekümne pikema-lühema jutustuse autor, kui ta asus oma neljandat romaani kirjutama. Varasematest oli “Teiselpool paradiisi” toonud talle uue, sõjajärgse mäsleva ning elu-nautiva põlvkonna eestvõitleja ja populaarse kirjaniku kuulsuse, “Ilus ja neetu” kinnitanud tema mainet “džässiajastu” noorte satiirilise portreteerijana ja “Suur Gatsby” tõstnud ta selle sajandi ameerika suurkirjanike hulka.“Sume on öö” lõimetusaeg oli enneolematult pikk ja vaevaline, vaheaegadega kokku üheksa aastat. Kui “Sume on öö” 1934. aastal ilmus, sai romaan väga leige vastuvõtu osaliseks. Loomulikult ei ole “Sume on öö” ei esimene ega viimane teos maailmakirjanduse ajaloos, millele hinnangu andmisega on eksitud. Üks esimesi seda mõistma oli Ernest Hemingway. Juba 1935. aastal kirjutas ta oma ja Fitzgeraldi toimetajale Maxwell Perkinsile: “Kummaline on see, et tema “Sume on öö” muutub tagasivaates ikka paremaks ja paremaks.”