Eesti luuletaja ja tõlkija Ants Paikre ei alahinda oma lugejat. Tema kujundikeel on nagu kõlisev kristall – selgetooniline ja läbipaistev, kuid prismana mõttekiirte valgusmänge korraldav. On öeldud, et Paikre on valinud lühima tee luule juurde, uskudes, et ka lugeja on läbi elanud midagi samasugust ning suudab temaga oma mõttemaailmas kaasa liikuda. Valikkogu “Sügishommikute tuunjas valgus” tsüklid “Aastaring”, “Eluring”, “Tundering” ja “Mõttering” peegeldavad Ants Paikre elutööd luuletajana, tsükkel “Sõprusring” aga tema teekonda luule tõlkijana.