Kell on pool kaheksa reede õhtul ja sina istud pärast pikka ja stressirohket nädalat ikka kontoris töölaua taga. Nädala alguses andis üks parimatest töötajatest lahkumisavalduse. Firmas liiguvad jutud koondamistest. Kaks tundi tagasi tõi ülemus su lauale terve hunniku uusi projekte. Sa tunned, kuidas adrenaliin soontes möllab. Ent järele mõeldes mõistad, et stress ei piirdu ainult viimase nädalaga. Töö juures on olukord juba mitu kuud keeruline olnud ja see hakkab närvidele käima.

“No kuule,” ütled sa endale. “Elu on edaspidigi täis stressirohkeid olukordi. Ära tee neist välja, need kaovad iseenesest.” Sul on õigus, et stress on osa meie elust. Ent selle eiramise osas tasuks ettevaatlik olla. Kui lased stressitasemel liiga kõrgele kerkida – või liiga kaua püsida –, võid sina ise, sinu meeskond ja ka firma selle eest kallist hinda maksta. Allasurutud kahjulik stress võib hakata mõjuma tervisele ja töötulemustele ega lase sul meeskonda efektiivselt juhtida, mis omakorda takistab tööd.

Ometi pole stress alati halb. Mõistlikul tasemel võib see sinusse süstida energiat ning ärgitada lahendama tööalaseid probleeme ja saavutama eesmärke. Mis on stressijuhtimise võti? Teha vahet kasulikul ja kahjulikul stressil ning hinnata seejärel oma stressitaset. Kui tase hakkab lähenema ohtlikule piirile, asu seda ohjama raamatus kirjeldatud lihtsate meetodite abil. Esimene tähtis samm on peamiste stressipõhjuste – kaitsetus- ja võimetustunde – vähendamine.

Sa ei saa ega tohigi stressist täielikult vabaneda. Aga sa võid õppida seda juhtima, et see töötaks sinu kasuks, mitte kahjuks.

"Stressijuhtimine" kuulub Harvardi taskumentori sarja.