Peaaegu kõigis Frischi teostes on keskseks probleemiks intelligentsi, eriti kunstnike koht ning saatus sõjajärgses kodanlikus ühiskonnas. Ka talle ülemaailmse kuulsuse toonud, nii varjatud kui varjamatut irooniat kätkevas romaanis "Stiller", milles lausa virtuooslikke kompositsioonivõtteid kasutades jutustatakse šveitsi skulptori, Stilleri-nimelise mehe saatusest ja sellele alistumisest, on autor truuks jäänud iseendale. Oma kangelases, inimeses, kel tegelikkus paratamatult käest on libisenud, näeb ta tänapäeva kodanliku ühiskonna kahetsusväärset, ent paratamatut produkti. Korduselemendi abi asetab ta oma kangelase olukordadesse, millest puudub väljapääs. Ja seda ei näe ka autor ise. Kirjanik naeruvääristab tänapäeva šveitsi väikekodanlast, astub välja teda ümbritseva militaarsuse vastu.